29.10.11

KOSTAS KOUTSOURELIS. Βιβλιοθήκη



















RAAMATUKOGU

Selles sõnade mausoleumis
valvab iga lehekülg
üht ebakindlat mälestust
üht tolmust surematust

Mõnikord,
ootamatuil hetkil,
lappab keegi võõras aeglaselt tühjust
ja lehekülgede lõpus
hakkab üks jäine muusika
krigisema

27.10.11

MICHAEL HARTNETT. Death of an Irishwoman




















ÜHE IIRI NAISE SURM

Eks ta oli vist rumal,
sest sõi üksluist toitu
ja arvas, et maailm on lapik,
eks ta oli vist pagan,
sest teadis, et öös on asju
mis pole kassid ega koerad,
vaid puukad ja mustad mehed,
ometi oli ta metsikult uhke.
Aga lõpuks ei jäänd tal muud üle,
kui süüa raudkülmas köögis
kasinat õhukest putru,
tema haprad käed hoidsid kinni
maailma ümbert,
mida ta ei mõistnud.
Tema surmast saati armastasin teda.

Tema oli suvine tants ristteede peal.
Tema oli kaardimäng, kus nina lõhki löödi.
Tema oli laul, mida keegi ei laula.
Tema oli maja, mille sõdurid rüüstasid.
Tema oli keel, mida räägitakse harva.
Tema oli lapse rahakott, tühja-tähja täis.

Collected Poems, 2001

22.10.11

HANS MAGNUS ENZENSBERGER. Wunschkonzert




















SOOVIKONTSERT

Samad ütleb: andke mulle üks pitaleib
Preili Brockmann otsib väikest mõnusat korterit kööginurga ja konkuga
mis poleks liiga kallis
Veronique igatseb maailmarevolutsiooni
Dr Luhmann tahaks ilmtingimata oma emaga magada
Uwe Köpke unistab Thurn und Taxise postmargist Sieben Silbergroschen
helesinine ja ilma sakkideta
Simone teab täpselt mis ta tahab: kuulsaks saada lihtsalt kuulsaks
ükskõik kuidas iga hinna eest
Kui kõik oleks Konradi enese teha jääks ta lihtsalt voodisse lesima
Proua Woods tahaks et teda alatasa raudu pandaks ja vägistataks
aga ainult tagantpoolt ja see peab härrasmees olema
Guido Ronconi ainus soov on unio mystica
Fred Podritzke tahaks torujupiga peksta kõiki neid hulle värdjaid
kuni nad enam ei liiguta
Kui Karel ei saa kohe kurgisalatit ja kooreklopsi hakkab tal katus sõitma
Buckil on vaja ainult üht sähvatust mitte midagi muud

Ja rahu maa peal ja heeringavõileiba ja võimuvaba diskursust ja beebit
ja maksuvaba miljonit ja ägamist mis muutub teatud väikesteks lämmatatud
karjeteks ja plüüsist puudlit ja vabadust kõigile ja pea mahavõtmist ja
et välja langenud juuksed üleöö tagasi kasvaksid

Gedichte 1955-1970

16.10.11

TOMAS TRANSTRÖMER. Minnena ser mig














MÄLESTUSED NÄEVAD MIND

Juunihommik, veel on liiga vara
ärgata ja liiga hilja uuesti uinuda.

Pean minema välja rohelusse, mis on täis
mälestusi, ja nad saadavad mind pilguga.

Neid ei ole näha, nad sulavad taustaga
kokku, ideaalsed kameeleonid.

Nad on nii lähedal, et kuulen nende hingamist
kuigi linnulaul on kurdistav.

Det vilda torget, 1983

14.10.11

DUNYA MIKHAIL. The War Works Hard



















SÕDA TEEB KÕVASTI TÖÖD

Sõda on vaimustav!
Nii agar
ja efektiivne!
Ta äratab sireenid
juba hommikul vara,
saadab kiirabi
üle linna laiali,
paiskab vuhinal laipu lendu,
keerab haavatutele kanderaamid lahti,
päästab emade silmist
vihmahoo valla,
kaevab varemetest
kõiksugu olevusi välja...
Mõned on elutud ja läikivad,
mõned kahvatud ja tukslevad alles...
Laste peades
tekitab ta suurimaid küsimusi,
lahutab jumalate meelt,
läkitades taevasse
rakette ja lõhkekehasid,
põldudele külvab ta miine,
lõigates auke ja muhke,
ergutab peresid pagema,
seisab vaimulike kõrval,
kes kuradit neavad
(vaene kurat, tulelõõmas
on ta ühekäeliseks jäänud...)
Sõda aga toimetab ikka, ööd-päevad läbi.
Ta inspireerib türanne
pikki kõnesid pidama,
jagab ordeneid kindralitele
ja teemasid luuletajatele.
Ta edendab
kunstjäsemete tootmist,
muretseb kärbestele toitu,
lisab lehekülgi ajalooraamatusse,
kehtestab tapja
ja tapetava võrdsuse,
õpetab armastajad kirju kirjutama,
harjutab neiud ootama,
täidab ajalehed
artiklite ja piltidega,
ehitab orbudele
uusi maju,
kosutab kirstutegijaid,
patsutab
hauakaevaja õlale
ja joonistab juhi näole naeratuse.
Sõda teeb oma tööd kõige usinamalt!
Ja ometi
ei kiida teda keegi.

The War Works Hard, 2005

6.10.11

HÉDI KADDOUR. Le Chauffeur


















BUSSIJUHT

Mis vaevab küll bussijuhti,
et ta Ooperi väljakul maha tuli,
kõnnitee äärde istus
ja tasakesi pisarate purskkaevuks
muutus? Möödaminejad
kummardavad ühise, üldarusaadava
kurbuse kohale ja tahaksid,
et ta neile räägiks, kuidas ammune tuul
metsast tulles seeliku üles leidis,
või kuidas vend talle ükskord torkas:
„Su varigi ei taha sind enam näha.”
Bussijuht, jalgupidi vees, oskab
vaid korrutada: „See töö on raske
ja inimesed pole kenad.”

Jamais une ombre simple, 1994

3.10.11

TAPANI KINNUNEN. Amerikkalainen parranajo

















HABEMEAJAMINE AMEERIKA MOODI

Mulle tehti kingitus:
habemeajamine ameerika moodi.
Astun lumesajust
rohelisse juuksuritooli,
sale neiu
muudab olemise mõnusaks.
Kuumi ja külmi rätte
lajatab vastu nägu,
tahenen ja mahenen;
lõug lüüakse vahtu.
Tunnen, kuidas kõril
libiseb terav nuga,
see on nagu seks.
Lõug lüüakse vahtu
kolm korda järjest,
see rahuldaks küll
iga meest.
Nägu hõõrutakse,
jälle lajatab kuumi
ja külmi rätte.
Vaatan ennast peeglist:
ikka sama mees.

Amerikkalainen parranajo, 2009