5.5.13

JANE GIBIAN. Above



ÜLAL

Vaatasime pilvelõhkujast alla
ja nägime lindude selgi: siis
hakkasimegi tundma talve taandumise
lõhna; ähmasest lillearoomist,

mis pole ühegi lille oma,
hakkasid jäsemed kihelema,
justkui oleksime rändloomad,
kirjutamata kalendri jõud

haarab keha, ja sa igatsed
minna pikale reisile ümber
maailma, vastupäeva,
teadmata kuhu.

Oleme ülalpool lindudest, kes tiirlevad
linna kohal, valgus põrkab tagasi
lennuki süütukahvatult kõhualuselt,
nii kõrgel on ta võitmatu.

Space: New Writing 2, 2005