BUSSIJUHT
Mis vaevab küll bussijuhti,
et ta Ooperi väljakul maha tuli,
kõnnitee äärde istus
ja tasakesi pisarate purskkaevuks
muutus? Möödaminejad
kummardavad ühise, üldarusaadava
kurbuse kohale ja tahaksid,
et ta neile räägiks, kuidas ammune tuul
metsast tulles seeliku üles leidis,
või kuidas vend talle ükskord torkas:
„Su varigi ei taha sind enam näha.”
Bussijuht, jalgupidi vees, oskab
vaid korrutada: „See töö on raske
ja inimesed pole kenad.”
Jamais une ombre simple, 1994
No comments:
Post a Comment