ÜHE IIRI NAISE SURM
Eks ta oli vist rumal,
sest sõi üksluist toitu
ja arvas, et maailm on lapik,
eks ta oli vist pagan,
sest teadis, et öös on asju
mis pole kassid ega koerad,
vaid puukad ja mustad mehed,
ometi oli ta metsikult uhke.
Aga lõpuks ei jäänd tal muud üle,
kui süüa raudkülmas köögis
kasinat õhukest putru,
tema haprad käed hoidsid kinni
maailma ümbert,
mida ta ei mõistnud.
Tema surmast saati armastasin teda.
Tema oli suvine tants ristteede peal.
Tema oli kaardimäng, kus nina lõhki löödi.
Tema oli laul, mida keegi ei laula.
Tema oli maja, mille sõdurid rüüstasid.
Tema oli keel, mida räägitakse harva.
Tema oli lapse rahakott, tühja-tähja täis.
Collected Poems, 2001
No comments:
Post a Comment