18.4.11

BO CARPELAN. Kväll















ÕHTU

Vaata, kuidas õhtu õitseb –
Vaata, kuidas maa kingib taevale,
mis on täis tuhandeid kadunud tähti,
vaikuse

Vaata, kuidas kõik on vastupanuta
mähitud armastusse, vaikusesse, õrnusesse.
Ainustki tõelisust pole alles.
Ainult uni.

Õhtu imeline rahu –
Kuule, kas keegi läks just mööda?
Ei, peale meie ei saa ju siin olla
kedagi.

Som en dunkel värme, 1946

1 comment:

  1. kui augusti6htul tasahilju linnast v2lja joosta, v6ib sattuda suisa yksip2ini selliste hetkedeni.ilus.

    ReplyDelete