ESIMENE ASTE
Noor luuletaja Eumenes
kurtis ühel päeval Theokritosele:
„Olen juba paar aastat kirjutanud,
aga valmis on vaid üks idüll.
See on mu ainus lõpetatud töö.
Ah, näen et kõrge on
Poeesia trepp, nii väga kõrge;
ja esimesest astmest, kus seisan,
ma kahjuks kõrgemale kunagi ei saa.“
Theokritos vastas: „See jutt
on kohatu ja teotav.
Ka esimesel astmel seistes
sa olema peaks rõõmus, uhke.
Siia jõuda pole tühiasi,
mis oled saavutanud, on suur au.
Sest ka esimene aste
on tavalisest ilmast kõrgemal.
Et jalga sinna seada,
sa olema pead vääriliselt
ideede linna kodanik.
Ja selle linna kodanikuks saada
on raske, seda juhtub haruharva.
Siit turuplatsilt leiad Seadusandjad,
ja neid ei peta ära ükski õnnekütt.
Siia jõuda pole tühiasi,
mis oled saavutanud, on suur au.“
Ποιήματα 1897-1933
No comments:
Post a Comment