SAARERAHVAS
Lapsena jälgisid nad kajakate soolapuistavat lendu,
silmapiiri ja lainete kaost. Päeval ootasid laevu.
Öösiti, kui kõik magasid,
kõndisid nad merre. Justkui astuksid oma minevikku.
Kõigepealt kadusid nende jalad, siis reied, kaelad ja huuled.
Neile meeldis mõelda, et kuskil pilkases pimeduses
leiavad nad oma alguse, et lõpuks leiavad nad lohutust.
No comments:
Post a Comment