PÄRAST MEID
Ühel päeval paneb keegi meie tekid kokku
ja viib nad keemilisse puhastusse,
et küüritaks välja viimanegi soolatera,
vaatab meie kirju ja paneb kuupäeva järgi ritta,
ükskõik, kui tihti neid loeti.
Ühel päeval tõstab keegi toas mööbli ümber
nagu malemängija, kes alustab uut partiid,
ja teeb lahti vana kingakarbi,
kuhu kogusime pidžaama küljest kukkunud nööpe,
pooltühjasid patareisid ja nälga.
Ühel päeval hakkab meil selg jälle valutama
hotellitoa võtmete raskusest
ja administraatori kahtlusest,
kui ta ulatab meile telekapuldi.
Teiste kaastunne saadab meid
nagu kuu eksinud last.
Преместен камен, 2007
No comments:
Post a Comment