PÄRAST HALBA UNENÄGU
Kui ärkasin, oli suure musta
poti kaas ikka omal kohal
ja inimsööjatest polnud alles
muud kui võõrapäraste
nimede kaja.
Järjehoidja raamatu vahel, öökapi peal
oli täpselt õiges kohas
ja kui ma jalad voodist välja pistsin
nägin, et paelad on kingadel
õigesti peal.
Ning sokid kohe sealsamas.
Voodi all polnud krokodilli
ja ämblik
kes ukse taga passis
oli läinud oma teed.
Minu pea ja käed
polnudki kõik eraldi
mustadesse kilekottidesse
pakitud.
Nad olid kõvasti keha küljes kinni.
Sain liigutada, ilma et verd tuleks.
Isegi kõht
ei valutanud.
Köögilaual seisis kohvimasin
täitsa tavaline kohvimasin
hommikuvalguses, mis lilleliste
kardinate vahelt tuppa immitses.
Neid peaks pesema.
Paistis aprilli
keskpaik olevat.
Kui vesi kees
tundus maja nii tühi.
Kõik need, keda armastasin
olid juba ammu surnud.
Pjaltefisk, 2004
No comments:
Post a Comment