PÄRASTLÕUNAPÄIKE
See tuba, küll tunnen teda hästi.
Nüüd on ta koos kõrvaltoaga välja
üüritud. Kogu majast on saanud
vahendajate, kaupmeeste ja firmade kontorid.
Ah, see tuba, kui tuttav ta on.
Siin ukse juures oli diivan
ja diivani ees türgi vaip;
siin riiul kahe kollase vaasiga.
Paremal, ei, otse vastas, peegliga kapp.
Keset tuba laud, kus ta kirjutas;
ja kolm suurt korvtooli.
Akna all oli voodi,
kus nii sageli armatsesime.
Need vanad asjad on kindlasti kuskil alles.
Akna all oli voodi;
pärastlõunapäike paistis vaid pooleldi ta üle.
...Ühel pärastlõunal kell neli läksime
vaid nädalaks lahku... Aga siis
sai sellest nädalast igavik.
[1919]
No comments:
Post a Comment