23.10.18

CHARLES BAUDELAIRE. Bohémiens en voyage



MUSTLASTE TEEKOND

Eile asusid nad teele. Säravi silmi
läks liikvele prohvetlik hõim. Lapsed
seoti selga: mõned naised
hiivasid põuest pruntis nibud
otsekui juveelid, ahnelt
ja metsikult kiskus neid väikene suu.

Mehed lähevad jala. Astutakse
vankrite kõrval, vööl kiiskavad relvad.
Pisemad on seal sees, emme kaisus.
Meeste pilk aga rändab taevarannal,
silmad rasked, täis sünget igatsust.
Lummutised on kadunud.

Liivaurgu pugenud ritsikas
vaatab nende minekut. Ta laul
kõlab poole valjemini kui enne.

Kybele armastab neid.
Kui nad tulevad, lööb haljendama kõik:
kõrb õitseb, paljas kaljugi voogab,
ja teeliste ees on laialt lahti
tumeda tuleviku tuttav impeerium.

1855

No comments:

Post a Comment