Alati kui teineteist nägime
mõnikord et kuulata eesti muusikat
ja vaadata lindude
väikeseid tõlkimatuid kirjamärke tuules
varisesid sinu luud mantli sees
jälle natuke sügavamale
aga kuna pilgud ja hääl
ja isegi sinu käed
hõljusid ikka õhus
on nüüd peaaegu sama võimatu
kujutleda et sind pole enam olemas
kui kunagi oli mõelda
et sa käid ikka veel Nørrebrol ringi.
Rystet spejl, 2011
No comments:
Post a Comment