MARILYN CHIN. Composed Near the Bay Bridge

BAY BRIDGE’I JUURES KIRJUTATUD

(pärast ühte pöörast pidu)

1.

Amerigo hoiab sõrme China pulsil.
Poiss, Amerigo, näeb välja nagu tõsine punkar:
turris hari, ogaline kaelarihm, pikad mustad säärikud.
Tüdruk, China, on miniboa ja värske hennaga, teda erutab
uus diasporaa ja seksuaalne vabadus
nimega bondage: “Eks ole, bondage ongi siis
omamoodi vabadus?” küsib ta kurnatult.

2.

Jumal tänatud, öösel polnudki sõda.
Amerigo, kummargil, plõnnib oma kehva kitarri.
Uinunud hiidnaine norskab, suu ammuli,
aga puu otsas laksutab üksildane ööbik.

Vaatan läbi pildi akna, kuidas liiklus
üha libedamalt sujub. Üksindus. Koidik.
Paar metshane lendab lõunasse, ametnikud lähevad koju.

The Phoenix Gone, the Terrace Empty, 1994

CHARLES BAUDELAIRE. Bohémiens en voyage

MUSTLASTE TEEKOND

Eile asusid nad teele. Säravi silmi
läks liikvele prohvetlik hõim. Lapsed
seoti selga: mõned naised
hiivasid põuest pruntis nibud
otsekui juveelid, ahnelt
ja metsikult kiskus neid väikene suu.

Mehed lähevad jala. Astutakse
vankrite kõrval, vööl kiiskavad relvad.
Pisemad on seal sees, emme kaisus.
Meeste pilk aga rändab taevarannal,
silmad rasked, täis sünget igatsust.
Lummutised on kadunud.

Liivaurgu pugenud ritsikas
vaatab nende minekut. Ta laul
kõlab poole valjemini kui enne.

Kybele armastab neid.
Kui nad tulevad, lööb haljendama kõik:
kõrb õitseb, paljas kaljugi voogab,
ja teeliste ees on laialt lahti
tumeda tuleviku tuttav impeerium.

1855

VERONIKA DINTINJANA. Vrabec, skoz bolnišnično okno

VARBLANE, LÄBI HAIGLA AKNA

Nägin, kuidas surm
istus mehe sängiservale ja võttis sussid jalast.
Heitis tema kõrvale –
vererõhk langes,
nägu muutus kahvatuks,
silmisse sugenes hirm.
Ma lendasin ära. Tema elust
ma osa ei võtnud,
siis on ju õige, et ma ei võta osa
ka tema surmast.
Pool tundi hiljem tulin tagasi,
et lõunasöögist järele jäänud
leivaraasukesed nahka pista.

Rumeno gori grm forzicij, 2008

MYRIAM FRAGA. Inventário

INVENTUUR

Valgus: mürdi hingus ja apelsiniõis.

Tuli: sinu vaikne ja vilgas keel, su kuldne
hingeõhk.

Päike: sinu rebasheinast oda nurmel,
viljakõrte rahesadu.

Päev: jaaniussi keha ja lavendli-
lehed.

Välk: märk öö südamikus, püha-
kiri.

Söed: vaikuse sügavik, sinu süsi
nagu metsikud silmad.

Tuhk: see, mis jääb järele kõigest, mis järele jääb.

Fööniks: uuestisündinud laul, paatina, pärand.

Pärimus: see, mis on tehtud valgusest, tulest ja
unustusest.

PABLO GARCÍA CASADO. 1972

1972

paris, texas

miks travis miks see hämar küsimus
miks lagunev maja miks mees miks naine
miks seitsmekümne esimese aasta suvi

mis pidi juhtuma missugune keemia miks
metallurgide streik miks liiklusummik
miks jõudsid nad pärale väsinult ja ikkagi suudlesid

justkui oleks sellest sõltunud minu elu