30.12.21

MARIANNE MORRIS. You Poem


 














SINA LUULETUS
 
sina (kõnnid mööda teed)
sina, sina (augulise tiivaga lind)
sina sina sina (miski surub mõtet)
sina sina (ei näinud mis ma olin) sina sina sina
(näed nüüd mis ma olin) sina sina (tühimik
mis lahutab mind minust enesest)
sina sina (üksi olemise hingetõmme)
sina sina sina (mõte taandatud kordamiseks) sina
(jultunud parafraas) sina sina sina (ja mina
parafraseerin) sina (praktika) sina (ei
laula päriselt) sina sina (andeks anda võib
kõike) sina (absoluutselt kõike) sina
(tõmbad jooni mille järgi) sina
(annad andeks, jääd mängule hiljaks) sina
(lahingute lavastus) sina sina (tahad veel enam)
sina sina (ebamäärast vaevatasu) sina sina
(enam ja siis jälle vähem mind) sina (muusika valjeneb)
sina sina (mu mõtted ronivad treppidest üles)
sina sina (paned võimatu raamidesse)
sina sina (igavene katkestus)
 
The On All Said Things Moratorium, 2013

27.12.21

SARAH KIRSCH. Dezember


 












DETSEMBER
 
Ühtki puud ühtki
põõsast. Sünge soo.
Sünge soo ja ei
midagi muud –
 
Pehkinud paadid
kaldal. Kalapead
Kokutavad kassid.

Bodenlos, 1996

13.12.21

MARGARET ATWOOD. At the Translation Conference




TÕLKEKONVERENTSIL

Meie keeles
pole soolisi asesõnu.
Abiks on, kui panna kaanele
seelik või lips
või midagi taolist.

Vägistamise puhul oleks kasulik
teada vanust:
kas tegu on lapse või vanuriga?
Nii saab valida õige tooni.

Meil ei ole ka grammatilist tulevikku:
kõik, mis tuleb, on juba teel.
Aga võib lisada täpsustava sõna nagu homme
või näiteks kolmapäeval.
Me saame aru, mida silmas peate.

Need sõnad on asjade jaoks, mis on söödavad.
Mittesöödavatel asjadel nimesid pole.
Miks peaks neid üldse nimetama?
See käib taimede, lindude
ja seente kohta vandesõnades.

Siinpool lauda
ei ütle naised: ’Ei’.
’Ei’ jaoks on sõna olemas, aga naised seda ei kasuta.
See oleks liialt järsk.
Kui tahta öelda ’ei’, võib öelda ’võib-olla’.
Sinust saadakse aru,
enamasti.

Sealpool lauda on kuus kategooriat:
sündimata, surnud, elusad,
asjad, mida saab juua ning asjad, mida ei saa juua,
asjad, mida ei saa öelda.

On see uus või vana sõna?
On see iganenud?
On see formaalne või kõnekeelne?
Kui solvav see on? Skaalal ühest kümneni?
Kas te mõtlesite selle välja?

Laua kõige kaugemas otsas,
otse ukse kõrval,
on need, kes tegelevad ohtudega.
Kui nad tõlgivad mõne vale sõna,
võivad nad surma saada
või vähemalt vangi sattuda.
Sellistest ohtudest nimekirja pole.
Seda saavad nad teada alles hiljem,

kui lips või seelik polegi enam
eriti tähtsad,
ega ka see, kas nad saavad öelda: ’Ei’.
Kohvikutes istuvad nad alati nurgas,
seljad vastu seina.
Kõik, mis tuleb, on juba teel.

Dearly, 2020

7.12.21

ANNE SEXTON. Yellow


KOLLANE

Kui nad päikese jälle
sisse lülitavad, istutan sinna
alla lapsi. Läidan oma hinge
tikuga ja lasen tal laulda. Võtan
oma kondid ja löön nad läikima. Tõmban
tolmuimejaga kokku oma kopitanud juuksed. Maksan
ära kõik naabri halvaks läinud võlad. Kirjutan
luuletuse pealkirjaga Kollane ja asetan
oma huuled selle alla ja joon ta ära. Toidan
iseend lusikakaupa kuumusega ja
kõik on kodus ja mängivad oma
tiibadega ja planeet võbeleb kõikidest naeratustest ja
enam ei ole kusagil mingit mürki ega katku
taevas on ainult emapuljong
kõikide inimeste jaoks ja me
ei suregi kunagi, mitte keegi meist, kõik jätkub aina
kas pole nii?

23.09.1972