KRISTIAN BERGQUIST. gjemmer meg

 

peidan end

mängin vennatütardega

peitust
leian neid muudkui üles
ja siis

on minu kord

ennast ära peita
ma
peidan
end ära pidudel
peidan end
ära oma majakeses
ma
peitsin end ära kiusajate eest
ja olen peitnud ära ebakindluse
armumise
hirmu
peitnud maailma eest
ära iseenda
tüdrukud otsivad
ja hüüavad mind
onu
ütle kuku
aga keegi ei oska minust
paremini
kukkuda äkitselt
universumist
välja
ja
lihtsalt haihtuda


Sitt hos meg, 2018

LARS FORSSELL. Odysseus på Ithaca

 

ODYSSEUS ITHAKAL

Kolm korda kolm roosi
olen täna merre heitnud, kui hoovus
Ithakast eemale pööras.
 
Kolm korda kolm tuvi
laperdas lendu mu peost.
 
Kalypso, kas teadsid, et purpur võib olla nii võimas,
paar untsi, ja meri on üleni verekarva.
Mis kasu mul sellest, et olen nüüd kaugel

ja põgenesin su käest?
 
Unes ahvatlevad sireenid mind ikka veel.
Ja meri voogab.
Ja unenägu möirgab – maru
ja sinu järele.

Telegram, 1957

TUA FORSSTRÖM. Lövverk speglat i ögat

Lehestik peegeldub silma sees, murtud kael
räägib, kuidas oli olla lind ja lennata
tühjas taevas peegelduvate lehtede poole:
üks segane mälestus rõõmust kukkuda alla
ja kohtuda kellegagi, kes on nii sinu enda moodi

Snöleopard, 1987