VARBLANE, LÄBI HAIGLA AKNA
Nägin, kuidas surm
istus mehe sängiservale ja võttis sussid jalast.
Heitis tema kõrvale –
vererõhk langes,
nägu muutus kahvatuks,
silmisse sugenes hirm.
Ma lendasin ära. Tema elust
ma osa ei võtnud,
siis on ju õige, et ma ei võta osa
ka tema surmast.
Pool tundi hiljem tulin tagasi,
et lõunasöögist järele jäänud
leivaraasukesed nahka pista.
Rumeno gori grm forzicij, 2008
No comments:
Post a Comment