MAHTEM SHIFERRAW. Black and Blue

SINAKASMUST

Näeme ookeani esimest korda,
see on must
ja sinakas.

Mina näen musta,
tema sinist.

Öö läbi kuuleme seda häält,
kerget müha, lainemurdu
heledal liival.

Aeg-ajalt käime ikka
ta jalult merekivikesi
korjamas, nühime nende
siledat pinda, suudleme neid
laubale, paneme selgesse purki hoiule.

See on märk:

mõnikord jõuavad nad meie juurde
tagasi, asuvad silmade asemele
ja kõik, mida näeme
on märg:

sinakasmust
kutsub meid sama nimega

ja kui oleme üleni vee all,
siis see, mis meist sai,
jätab meid olema.

Your Body Is War, 2019

LIYOU LIBSEKAL. Regrets as Long as Fishing Lines

KAHETSUSED PIKAD NAGU ÕNGENÖÖRID

Nägin unes, et oleme tehtud liivast,
mis niriseb merihuntide suust
(ja mulle meenus, et püüdsin kaks tükki Langanost);
ema loksutas meid maha ja me võtsime kuju,
siis köhis ta välja pronksist rõnga
ja vajutas selle meie kõigi otsaette,
siis, alates vuntsidest,
purunes ta merekarbikuhjaks,
peitsin nad oma juustesse
ja läksin rannajoone servani,
tahtsin anda talle rahu, teda õnnistada,
aga tükid sulasid päikse käes ära
ja mu rand jäi halliks ja sopaseks.

Bearing Heavy Things, 2015