PIKK PEENIKE SIGAR
Shirley tuli teisest linnast, jalaluu katki
ja sai tuttavaks mehhiko tüübiga
kellele meeldis suitsetada
pikka peenikest sigarit
nad üürisid kahekesi
viienda korruse korteri
Beaconi tänaval;
ega jalg eriti ei seganud
nad vaatasid koos
telekat, Shirley
tegi süüa, kuigi komberdas
karkudel;
neil oli kass Bogey
ja paar sõpra
ja nad rääkisid spordist ja Richard Nixonist
ja sellest mis pagan võtaks
nüüd edasi saab.
mitu kuud sujus kõik kenasti,
Shirley sai isegi kipsist lahti,
ja mehhiko tüüp, Manuel
leidis Biltmore’is tööd,
Shirley õmbles kõik Manueli särginööbid
jälle ette, parandas ta sokid ära ja pani paarid
klappima, kuni
Manuel tuli ükskord õhtul koju, ja
seal polnudki kedagi –
ei mingit tüli ega kirjakest, tüdruk oli lihtsalt
läinud, koos riiete ja
kõige muuga, ja
Manuel istus akna juurde ja vaatas välja
ega läinudki järgmisel
päeval tööle ja järgmisel
päeval samuti mitte, ega
ülejärgmisel, ta ei
helistanud tööle ja
lasti lahti, sai
parkimistrahvi, suitsetas
nelisada kuuskümmend sigaretti,
võeti kinni purjuspäi tülitamise
pärast, sai käendusega
välja, läks
kohtu alla ja mõisteti
süüdi.
kui üür tõusis, kolis ta
venna juurde, jättis kassi
Beaconi tänavale maha ja
nad hakkasid õhtuti
koos jooma
ja kiruma seda sitast
elu.
Manuel ei suitsetanud enam kunagi
pikka peenikest sigarit
sest Shirley ju rääkis
ikka
kui kena ta sellega
välja näeb.
Love Is a Dog from Hell, 1984
No comments:
Post a Comment