Vähemalt siis, kui ligineb maa
on minutitel mahti
hinge tõmmata.
Lennujaama ümber
on vaba väli
jänestele joosta, taimedele pidutseda
ümarast aknast näeb seda põgusalt
suur tiib laotab oma varju
üle selle tarastatud ala.
Hetkeks
just seal
tahaksimegi oma telgi üles panna,
et elada tulevikku, kus poleks sihtkohti, jällenägemisi.
Terre énergumène, 2009
No comments:
Post a Comment