AKNARUUT
Puhtad vihmad, oodatud naised,
vaevatud klaasi nägu,
mille te pühite kuivaks,
ongi mässulise nägu;
ja teine, õnnelike aknaklaas,
habiseb halutule ees.
Armastan teid, kaksikmüsteeriumid,
puudutan teid kõiki;
mul on valus ja ma olen kerge.
Fureur et mystère, 1948
No comments:
Post a Comment