LOBAJUTT
tulin baaripukilt maha
ja läksin meeste vetsu.
selgus et vetsus
polnudki pissuaari
ainult üks kaaneta
peldikupott
ja poti sees paar
koledat junni.
püüdsin jalaga vett
peale tõmmata aga
hoob oli katki.
vaatasin kõrvale ja
kusin
tõmbasin luku kinni
läksin kraanikausi juurde:
dosaatoris polnud seepi.
keerasin kraani
lahti ja sealt
tilkus mingit külma
roostepruuni vedelikku.
paberist käterätte
polnud
ja peeglinurgast
oli suur kild
ära tulnud.
tulin vetsust välja
ja kõndisin tagasi puki juurde
võtsin istet.
„ei tea kas Valenzuela
teeb Dodgersiga
lepingu?“ küsis
baarimees.
„mul ükskõik,“
vastasin, „mulle
pesapall ei meeldi.“
„ah pesapall ei meeldi?“
küsis tema. „sa oled mingi
pede või?“
„oma arust mitte,“ ütlesin
mina. „anna veel üks
õlu.“
kui ta külmkapi kohale kummardas
oli mul au silmitseda ta
jämeda perse kannikaid.
valgete pükste hargivahe
juures oli suur kollane
plekk.
ta tuli pudeliga tagasi
kaksas korgi pealt ja
lajatas õlle mu ette
letile.
„kui pesapall ei meeldi
mida sa, mees, siis
vabal ajal teed?“
päris ta.
„keppi teen,“ vastasin mina.
„unistaja,“ ütles tema
võttis mu raha ja läks
kassaaparaadi
taha.
„tõsi seegi,“ vastasin.
arvan, et seda ta
enam ei kuulnud.
Sifting Through the Madness for the Word, the Line, the Way, 2002
