MU ELU AJALUGU
Elasid kord kaks venda.
Alles jäi ainult üks: mina.
Enne kui õppisin autotki juhtima, olin juba suureks
kasvanud. Haisev täiskasvanu: mina ise.
Tahtsin, et mul oleks mingeid huvisid,
mis kellelegi huvi pakuksid. Seebita.
Varajased aastad tundusid nii mõnusad, ma
hakkasin nutma. Vananesin järjest
ägedamalt ja meel läks aina lahkemaks
mu oma mõtete vastu,
minu meelest polnud need halvemad kui teistel.
Siis tuli üks suur kiskjalik pilv,
jäi silmapiirile peatuma ja jõi selle
ära, see kestis kuid või aastaid.
2013
No comments:
Post a Comment