31.3.13
JOHN ASHBERY. The History of My Life
MU ELU AJALUGU
Elasid kord kaks venda.
Alles jäi ainult üks: mina.
Enne kui õppisin autotki juhtima, olin juba suureks
kasvanud. Haisev täiskasvanu: mina ise.
Tahtsin, et mul oleks mingeid huvisid,
mis kellelegi huvi pakuksid. Seebita.
Varajased aastad tundusid nii mõnusad, ma
hakkasin nutma. Vananesin järjest
ägedamalt ja meel läks aina lahkemaks
mu oma mõtete vastu,
minu meelest polnud need halvemad kui teistel.
Siis tuli üks suur kiskjalik pilv,
jäi silmapiirile peatuma ja jõi selle
ära, see kestis kuid või aastaid.
2013
24.3.13
WARSAN SHIRE. what they did yesterday afternoon
MIDA EILE PÄRASTLÕUNAL TEHTI
mu tädi maja pandi põlema
ma nutsin nii, nagu naised telekas nutavad,
nagu kokkumurtud
viienaelane.
helistasin poisile, kes mind kunagi armastas
proovisin rahulikult rääkida
ütlesin tere
tema ütles warsan, mis lahti on, mis juhtus?
mõnikord palvetan
ja minu palved on sellised:
armas jumal
olen pärit kahest riigist
üks on janune
teine põleb
mõlemal on vett vaja.
hiljem tol õhtul
võtsin kätte atlase
libistasin sõrmedega üle kogu maailma
ja sosistasin
kust sul valus on?
ta vastas
igalt poolt
igalt poolt
igalt poolt.
Märksõnad:
Carolina Pihelgas,
inglise keelest,
somaali luule,
Warsan Shire
Subscribe to:
Posts (Atom)