SINAKASMUST
Näeme ookeani esimest korda,see on must
ja sinakas.
Mina näen musta,
tema sinist.
Öö läbi kuuleme seda häält,
kerget müha, lainemurdu
heledal liival.
Aeg-ajalt käime ikka
ta jalult merekivikesi
korjamas, nühime nende
siledat pinda, suudleme neid
laubale, paneme selgesse purki hoiule.
See on märk:
mõnikord jõuavad nad meie juurde
tagasi, asuvad silmade asemele
ja kõik, mida näeme
on märg:
sinakasmust
kutsub meid sama nimega
ja kui oleme üleni vee all,
siis see, mis meist sai,
jätab meid olema.
Your Body Is War, 2019