1.5.19
RAFAEL SOLER. ¡Lávate las manos!
PESE KÄED!
Hoolitsedes oma arvukate jõnglaste eest
rääkis isa lakoonilistest sündmustest
näiteks dollari langus
või Merkuuri salapärane kaaslane
kõrgem kui meie kuu ja krooniliselt kurb
koos veini ja mulliveega
kallas ta tähtsusetuid uudised
apokalüptilisi sonimusi
muresid mis ikka toovad hukatust
kuulatas kella ja tema lööke
kuulatas ema supitirinas
kuulatas vakstut linase riide all
kahvlit tõstes
kirjeldas ta kaaliumi kasulikke omadusi
forellide substantsiaalset minevikku
viit ilmakaart mis sündisid lõunas
tema peapiiskopi lõualott
ja kokkusurutud terashuuled
tähistasid kõigi jaoks distantsi
siis võõpasime vaniljega
seltsimehi riiulil
igaks juhuks üksteiselt kunagi küsimata
miks
ta vaidles kella ja tema löökidega
igatses ema supitirinas
meie hääle aga summutas vakstu laudlina all.
Märksõnad:
Carolina Pihelgas,
hispaania keelest,
hispaania luule,
Rafael Soler
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment