2.7.18

TOR ULVEN. Visst finnes skjønnheten



ILU LEIDUB VIST igal pool. Ma laman voodis, tuli kustutatud, laman ja hingan rahulikult, kui kuulen linnulaulu. Kõigepealt kostub sädistamist akna tagant, pargi poolt, päris lindude sädinat, kuni avastan, et need on tegelikult mu enda kopsud – kui hinge kinni hoian, jääb kõik vait. Suitsetan umbes kolmkümmend sigaretti päevas, kangeid, köhin välja kõvasid limaseid klompe (mis meenutavad millimallikaid või molluskeid, justkui mu sisemiselt rannalt), ja lima loksub bronhides, eriti õhtuti, ning teeb ikka vahel vilistavat häält, mis meenutab linnulaulu. Kopsudel on puude kuju, nii elavadki seal laululinnud. Minu sees on puud sädistavate lindudega. Vaja oleks veel ainult, et kest nende ümbert laiali laguneks.

Fortæring, 1991

No comments:

Post a Comment