Puud kes kirjutada oskasid läksid ära
muutusid paberiks
nad loevad ilma prillideta hommikust ajalehte
ja söövad õhtust suppi tagasipööratud lehtedega raamatutes
kord aastas saadavad nad metsauudiseid
postiljon ajab ümbrikud segi
„ootan sind mu arm“ kordab sametpehme lõhega mandlipuu
„minu lunastust kehastab põõsalind“ kuulutab kääbuskirss
pilliroog kes peenelt sulge hoiab
lisab tindile lusikatäie roosivett ja joob siis kõik ühe sõõmuga ära
Quelle est la nuit parmi les nuits, 2004
