Kiilakas naabripoiss sinu lapsepõlvest
ei kasvanudki kunagi suureks,
hoolimata ajast,
mis kannab meid tuttavatest kallastest aina kaugemale ja kaugemale.
Tema pehmed kastanikarva lokid, mis suveks sõjaeelse
pardliga maha aeti, ei kasvanud kunagi tagasi.
Ei, ta ei uppunud,
läheduses polnud ühtki sügavat jõge,
ainult aja rammetu vool, mis uuristas kaldaid.
Tema ema läks tihti hajameelselt õue,
et kutsuda poiss tuppa muretute lapsepõlvemängude juurest,
kust õigeks ajaks koju tulla oli nii raske –
aga ta ei tulnudki.
Isegi mitte öösel.
Isegi mitte talvel.
Isegi siis mitte, kui olid juba täiskasvanu ja said järsku aru,
et sinu pojal on sama nimi…
Face Behind a Portrait, 2005
No comments:
Post a Comment