14.7.13
OCTAVIO PAZ. Las armas del verano
SUVE KÄED
Kuula ruumi tukslemist
need on kiimas aastaaja sammud
aasta hõõguvatel sütel
Tiibade ja lõgismadude plagin
tormi kauged trummilöögid
maa pragin ja lõõtsutamine
putukatest ja juurtest riiete all
Janu ärkab ja ehitab
suured klaasist puurid
kus su alastus on aheldatud vesi
vesi mis laulab ja murrab end ahelatest vabaks
Relvastatud suve relvadega
tuled sa minu tuppa minu pähe
ja vallandad keelejõe
vaata ennast nendes ruttavates sõnades
Päev põleb tasapisi ära
tühistatud maastiku kohal
sinu vari on lindude maa
mille päike ainsa liigutusega hajutab
Hacia el comienzo, 1964-68
Märksõnad:
Carolina Pihelgas,
hispaania keelest,
mehhiko luule,
Octavio Paz
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment