MEDITATSIOON PÄRAST PALVET
Ainult vihm ja lörts ja jäine helk igal pool muudab
asjad tõeliseks. Suremise aeg, et saaks uuesti sündida.
Keegi kraapis koopaseina sisse mõned märgid,
justkui tahtnuks midagi öelda, näidata teed maailma, mida polnudki veel olemas,
aga mida võis kuulda, nagu suurt sõjaväge, mis rühib kaugel üle mägede.
Mõnikord olen ma kaugel ära, kuigi alati mitte omatahtsi. See, mis juhtub
pärast palvet, on küsimus, kuumus, mis torgib mu selgroogu
otse valu piiril, nii nagu mulle meeldibki. Teisiti ei saa ma seda öelda.
The Abundance of Nothing, 2012
No comments:
Post a Comment